Kirglikud ettevõtmised saavad sageli alguse garaažist. 33 aastat tagasi töötas Peter Orinsky välja ja ehitas oma pojale Felixile esimese laste pööninguvoodi. Seda tehes hindas ta kõige kõrgemalt looduslikke materjale, kõrget ohutustaset, puhast töötlust ja paindlikkust pikaajaliseks kasutamiseks. Hästi läbimõeldud ja muutuv voodisüsteem võeti nii hästi vastu, et aastate jooksul sai sellest edukas pereettevõte Billi-Bolli oma puusepatöökojaga Müncheni idaosas. Intensiivse vahetuse kaudu klientidega arendab Billi-Bolli pidevalt oma lastemööbli valikut. Lõppude lõpuks on rahulolevad vanemad ja õnnelikud lapsed meie motivatsioon. Meist lähemalt...
Lapsed peavad mängima – mitu tundi päevas, võimalikult enesekindlalt ja häirimatult, koos teiste lastega, nii toas kui õues. Igaüks, kes arvab, et mängimine on kasutu ajaviide, mõttetu laste värk või lihtsalt trikk, eksib. Mäng on kõige edukam haridus- ja arenguprogramm, kõrgeim õppimise distsipliin ja maailma parim didaktika! Siit saate teada, miks see nii on.
Margit Franz, raamatu "Täna jälle ainult mängis – ja õppis palju!" autor.
Inimene on "Homo sapiens" ja "Homo ludens", s.t. tark ja mängiv mees. Mängimine on ilmselt üks vanimaid inimese kultuuritehnikaid. Inimesed jagavad oma mänguinstinkti paljude teiste imetajatega. Kuna evolutsioon on sellise käitumise tekitanud, on tung mängida inimestes sügavalt juurdunud. Ühtegi inimlast ei ole vaja stimuleerida, motiveerida ega julgustada mängima. See lihtsalt mängib – igal pool ja igal ajal.
Nagu söömine, joomine, magamine, peibutamine, mängimine on inimese põhivajadus. Reformipedagoogi Maria Montessori jaoks on mäng lapse töö. Kui lapsed mängivad, on nad tõsised ja keskendunud oma mänguasjadele. Mängimine on lapse põhitegevus ja samal ajal tema arengu peegel. Eneseaktiivne mäng soodustab laste õppimis- ja arenguprotsesse mitmel viisil.
Ükski laps ei mängi kavatsusega õppida midagi tähendusrikast. Lapsed on kirglikud mängimise vastu, sest nad naudivad seda. Nad naudivad oma enesemääratletud tegevusi ja enesetõhusust, mida nad kogevad. Lapsed on loomulikult uudishimulikud ja uudishimu on maailma parim didaktika. Nad proovivad väsimatult uusi asju ja saavad sel viisil väärtuslikku elukogemust. Mänguline õppimine on meeldiv, terviklik õppimine, sest sellega on seotud kõik meeled – isegi nn.
Liikumisrikka mängu oluline funktsioon on veel noore keha treenimine. Tugevdatakse lihaseid, kõõluseid, liigeseid. Liikumisjärjestusi proovitakse, koordineeritakse ja harjutatakse. Sel viisil õnnestuvad üha keerukamad tegevused. Liikumisrõõmust saab tervisliku arengu mootor, nii et kehateadlikkus, kehateadlikkus, kontroll, liikumisohutus, vastupidavus ja sooritusvõime saavad areneda. Füüsiline tugevus ja emotsionaalne kaasatus esitavad väljakutse kogu isiksusele. Kõik see soodustab kogu isiksuse arengut. Seiklus- ja mänguvoodid võivad siin samuti olulise panuse anda. Eriti seetõttu, et "koolitus" toimub iga päev ja üsna juhuslikult.
See, mis esialgu näib olevat vastuoluline, on unistuste paar, sest mängimine on lastele parim võimalik tugi. See on lapsepõlves õppimise elementaarne vorm. Lapsed mõistavad maailma mängu kaudu. Mängu- ja lapsepõlveuurijad eeldavad, et laps peab kooli alguseks olema mänginud vähemalt 15 000 tundi enesemääratletud mängu. See on umbes seitse tundi päevas.
Kui jälgime lapsi mängimas, võime ikka ja jälle kogeda, et nad töötlevad muljeid mängulisel viisil. Rollimängudes lavastatakse ilusaid, nauditavaid, aga ka kurbi, hirmutavaid kogemusi. Sellel, mida laps mängib, on tema jaoks tähendus ja tähendus. See ei tähenda niivõrd konkreetse eesmärgi või tulemuse saavutamist. Palju olulisem on mänguprotsess ja kogemused, mida see võib saada enda ja teiste lastega mängus.
Sega- ja segasooliste mängurühm pakub optimaalset arenguraamistikku sotsiaalseks õppimiseks. Sest kui lapsed koos mängivad, on oluline realiseerida erinevaid mänguideid. Selle saavutamiseks tuleb sõlmida kokkuleppeid, leppida kokku reeglites, lahendada konfliktid ja pidada läbirääkimisi võimalike lahenduste üle. Enda vajadused tuleb mänguidee ja mängugrupi kasuks tagasi võtta, et ühine mäng üldse areneks. Lapsed püüdlevad sotsiaalse seotuse poole. Nad tahavad kuuluda mängurühma ja arendada seeläbi uusi käitumisviise ja strateegiaid, mis võimaldavad neil kuuluda. Mängimine avab tee oma minale, aga ka "minast" "sinuni" kuni "meieni".
Lapsed loovad mängu kaudu oma reaalsuse. Pole olemas sellist asja, mida ei saa teha – õitsev kujutlusvõime teeb peaaegu kõik võimalikuks. Kujutlusvõime, loovus ja mäng on ilma üksteiseta mõeldamatud. Laste mänguplaanid on nii keerulised kui ka fantaasiarikkad. Neid ehitatakse ikka ja jälle koos. Mängus on sageli probleeme, mis tuleb lahendada. Lahenduste otsimine on mängu oluline osa. See uurimuslik õppimine on maailma aktiivne omastamine enda nimel.
Mängimine on väga oluline nii sõprussuhete kui ka kultuuride- ja keeltevaheliste kontaktide jaoks. Päevakeskus on elatud sotsiaal-kultuurilise mitmekesisuse koht. Kohtumiste ja koosolemise võti on mäng. Lapsed kasvavad mängu kaudu oma kultuuri ja loovad mängu kaudu üksteisega kontakti, sest mängus räägivad kõik lapsed sama keelt. Lapselik avatus teistele asjadele ja huvi uute asjade vastu ületab piirid ja võimaldab arendada uusi suhtemustreid.
Lastel on õigus vaba aja veetmisele, vaba aja veetmisele ja mängimisele. See mänguõigus on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklis 31. ÜRO lapse õiguste komitee rõhutab, et laste mängimist tuleks teostada iseseisvalt ja täiskasvanud peaksid seda vähem kontrollima. Päevakeskuste ülesanne on võimaldada lastel segamatult mängida stimuleerivates ruumides – nii sise- kui ka õues. Mängu edendav pedagoogika võimaldab tüdrukutel ja poistel arendada oma mänguoskusi ning võimaldab vanematel osaleda selles, kui hästi nende lapsed mängu kaudu arenevad.
Esmakordselt avaldatud lasteaias Heute 10/2017, lk 18-19
Margit Franzi tehniliselt korrektne ja samas ka praktikale orienteeritud käsiraamat "Täna jälle ainult mängiti - ja õppisin palju!" avab lastemängu tähtsuse. See toetab õpetajaid "mängumeelse pedagoogika" tohutute hariduslike eeliste veenval tutvustamisel vanematele ja avalikkusele.
Osta raamat
Margit Franz on pedagoog, lõpetanud sotsiaalpedagoogi, lõpetanud pedagoogi. Ta oli päevakeskuse juhataja, Darmstadti rakenduskõrgkooli uurimisassistent ja pedagoogiline konsultant. Täna töötab ta "PRAXIS KITA" sõltumatu spetsialisti, autori ja kirjastajana.
Autori veebisait
